Minu teekond armastuseni!
Ma alustasin tantsimist, kui olin kolmene, küll siis aga iluvõimlemisega, kuid sealt sai tantsupisik alguse. Iluvõimlemise lõpetasin olles seitsmene, aga ei tahtnud sellega tantsimist täielikult lõpetada, niisiis minu vanem õde Mari-Liis käis juba Shaté Tantsukoolis, mis asetses tollel ajal Miina Härma Gümnaasiumis (crazy mõelda, kuhu me jõudnud oleme eksole). Järgmisel hetkel leidsingi ennast tantsusaalist, Krõõdu käe alla treenimas. Ma hakkasin käima grupis Sandy ning käisin seal, kuni me lõpetasime piduliku aktusega, pea 10 aastat olin uhkelt Sandy. Läbi selle teekonna olen ma proovinud kõiksugu stiile alates HipHopist lõpetades Discoga ja pean tõdema, et pole stiili, mis mulle ei meeldiks.
Mäletan, kuidas unistasin olla koondises, sest see oli minu jaoks täiesti teine level, teine universum, kuskil, kus tantsivad superlahedad ja andekad tantsijad, arvasin, et minust ei saa kunagi sellist tantsijat. Aga võta näpust see unistus läkski täide, kui tulin tagasi Shatésse, Maris võttis mind show koondisesse, kus tantsiti KÕRGETEL kontsadel (fun fact, enne seda olin elus ühe korra kontsadel kõndinud ja see lõppes ka kukkumisega) niisiis hüppasin pea ees tundmatusse vette ja nii ma laval jalad krampis kontsadel tantsu lõin. Aga ka seda võimalust ei vahetaks ma mitte millegi vastu. Siiani imestan, et mind vastu võeti, sest minu tehnika ning tantsuoskus oli tsipake palju rooste läinud.
Kõige raskem, minu tantsu elus on olnud aeg, mil ma avastasin, et ma EI taha enam tantsida, ma ei tundnud sellest enam rõõmu, ma ei tahtnud minna trenni, ma võtsin kaks aastat iseenda jaoks, lahkusin Shatést ning ei tegelenud tantsimisega selle kahe aasta jooksul kordagi. Avastada sellel perioodil, et tants on miski, mis ei saa puududa mu elust, oli kirjeldamatu tunne. Ma võtsin vastu otsuse tagasi tulla, ma tulin tagasi olles õnnelikum, kui kunagi varem. Siiani saan tagasisidet, et on uskumatu mõelda, et ma oleksin kunagi ära olnud. See teeb mu südame soojaks. Olles selle hooaja üks stipendaatidest on kirjeldamatu tunne, tunda, et teen õiget asja ning seda on märgatud, olen lihtsalt tänulik. Leidsin oma raja tänu pausile mis tegin, nüüd tunnen, et seda mida armastan üle kõige teen südame ning kogu oma hingega.
Üks kõige naljakaimaid seike võistlustelt on olnud Läti-Rootsi kruiis “Talent Show”. Me võistlesime Power Rangers kavaga ning alati oli keegi, kes suutis mõne kostüümi osa ära kaotada või koju jätta. Sellel võistlusel jättis keegi maha kostüümi peapaela. Peapael ise oli punane ning kollase tähega ja mitte just kõige väiksem (leidsin mingi grupipildi ka sellest kavast seal võistlusest 😀 ). Krõõdul tuli siis idee, et värviks näomaalingutega tantsijale pähe peapaela ja nii geniaalne, kui see ka ei tunduks polnud laval arugi saada, et tantsijale oli see pähe joonistatud 😀
Teine naljakas olukord oli Tallinnas võistlustel, kui võistlesin oma soologa ning ühtäkki sain aru, et olen poole oma kavast tantsinud seljaga kohtunike poole. Pärast oli endal küll naljakas seda videot vaadata.
Tuhlates piltides leidsin pildid minu esimesest välismaa võistlusest Itaalias, leidsin pildi, kus me nutsime, sest saime esimese koha, kõik olid nii õnnelikud, kuid sellel on üks “aga”. Meie kategoorias oli kaks võistlejat, meie ning ühed, kes ei teadnud, mis on sünkroone liikumine ja kõigi meie grupi jaoks oli see uskumatu üllatus tulla esimeseks, sest ega meie sellest aru ei saanud, siiani on naljakas sellele tagasi mõelda, sest treenerid ning vanemad tantsijad vaatasid meid nagu opakaid. 😀
Tantsimine on mulle õpetanud, kui oluline on toetus. Mitte ükski tunne pole parem, kui tead, et keegi on võistlustel sinu kõrval, sulle toeks, elab sulle kaasa. Kõige rohkem olen sellest aru saanud siis, kui olles ise soolotaja rollis ja kui palju annab enne lavale minekut juurde üks hea sõna, üks kalli või keegi, kes karjub tantsu ajal, vaikses kohas, täiest kõrist URIIIIIIII. Lihtsalt parim tunne maailmas <3 . Parim perekond maailmas.
Tants on mulle õpetanud, et miski ei tule kergelt, kõik vajab aega, harjutamist, higi, pisaraid, vihastamist, rõõmu, kannatust, naeru, toetust, armastust. Selleks, et jõuda sinna kuhu tahad, tuleb pingutada, uskuda endasse, mitte mingil juhul ei tohi alla anda, kui miski ebaõnnestub, kukud, tuled püsti veel suurema naeratusega ja proovid uuesti. On normaalne ebaõnnestuda, me keegi pole perfektne, igaühe arengu ees on lõputu rada. Ma poleks unes ka ette osanud näha, et minust võib saada üks Dance Company liikmetest.
Ma ei kasuta väga tihti tantsumaailmas sõnu “ma ei oska” , “ma ei saa” , “ma ei jõua”. Kuidas sa ei oska, kui sa pole isegi proovinud, kuidas sa ei saa, kui ma näen, et sa suudad. Kõik on sinu enda teha, usu endasse. Kõige olulisem on olla tantsumaailmas sina ise, mitte keegi ei taha näha sinus kellegi teise koopiat. Otsi see sina üles, kes sa oled, mis sa teed, milline on sinu tantsukeel. Näita milles sa oled tugev, anna endast kõik. Tean, et enda tantsukeele leidmine on pikk teekond ning võib tunduda lõputu rada, aga ma tean, et sa leiad selle üles ning sul on võimalus arendada seda. Sinust saab maailma parim versioon sinust endast!!! OLE SINA ISE!
Kui ma ei tantsiks, siis ma ei teaks, kes ma oleks, ma ei oleks saanud endale teist peret, ma ei oleks avastanud iseennast. Nüüd ma tean, mida ma tulevikus teha tahan, see on tants, jagada oma rõõmu, teadmisi, tundeid tehes midagi, mida armastan. Kui ma ei tantsiks ma ei oleks kohanud nii imelist perekonda nagu Tempecy Dance Companyt, ei suuda sõnadesse panna, mida mulle see perekond õpetanud on. Me oleme läbi käinud tulest ja veest ning ma ei saaks olla rohkem tänulikum, et mulle on antud selline võimalus tantsida sellises kohas. Aitäh Tempecy, aitäh Shaté.
Kui miskit teed, tee seda hingega, tee seda rõõmuga, kui sinu kireks on tants, vaata, mis kehal sulle öelda on, lase ennast vabaks, pane silmad kinni ja tantsi nagu keegi ei vaataks sind, tantsi hingega.
Märka inimesi enda ümber, ole olemas oma inimeste jaoks, toeta neid, küsi kuidas neil läheb, millega nad tegelevad, ütle mõni hea sõna, kallista, pea neid meeles, hoiame üksteist.
Leia oma rada, otsi ennast sealt, kus sa ei arvanud, et võid olla, anna võimalus, armasta iseennast sellisena nagu oled, sa oled imeline.
Pea püsti ning unistuste poole plagama!
